Wednesday, May 25, 2016

Et kõik ausalt ära rääkida..

Tahtsin hirmsasti minna Liivakule Fei World dressaget proovima. Ma olin suhteliselt kindel, et saan selleks ajaks Ferrara valmis. Sisuliselt ta peaaegu ongi valmis, ainult selle vahega, et eelmine trenn me läksime tülli ratsutades ja Ferrara on sõites tunduvamalt pinges kui muidu, eriti näitab ta seda sammus välja. Kui eile õhtune trenn oli paras košmaar ja õudusunenägu, siis otsustasin, et ei lähe Liivakule. Kõik sai alguse neidt nõmedatest kontra poolvoltidest ja ma reaalselt pushisin ise oma hobuse üle ja tegin treeningu tema jaoks ebameeldivaks. Ta andsis mulle tegelikult juba eelmine nädal vaikselt mõista, et ta ei ole veel valmis, aga kes siis ikka hobust ju kuulab. Igatahes, eilne trenn oli sellesmõttes OK, et ta tegi KÕIK mis talt palutud, aga mitmetes kohtades viskas end pingesse. Ta ei läinud üle ratsme ega midagi, aga seljast ja kuklast võttis kerge krambi sisse ja kukkus mind tassima. Olen õppinud teda nii palju tundma, et kui ta närvi läheb, siis ta lükkab enda tagumikku sisse ja hakkab jalgu vahetama, eriti galopis. Aga minu eesmärk ei ole rikkuda head hobust ega tekitada talle trennis ebameeldivaid emotsioone, seega lõpetasin ta pushimise ning jätame see nädal Liivaku ära. Toris sõidame ikka ja sõidame ka L. Seal on ka kontra, aga mitte need voldid ja ülejäänud värk on kukepea.

Terve selle nädala eesmärk on nüüd "have fun ja be happy". Täna otsustasime, et paneme hobud treikusse ja sõitsime Valgeranda HÜPPAMA :D Oh jeebus, ma kunagi olen näinud ühte videot Ferrarat hüppamas ja ta ei jätnud just kõige agarama hüppaja muljet. Lisaks hüppasin ju mina viimati suuremaid tõkkeid 2012a Tallinn International Horse Showl. Peale seda paar aastat ma ei hüpanud üldse ja nüüd eelmine aasta laenas Janely mulle enda Mexi ja temaga siis paarutasin madalaid tõkkeid võidu peale, muidugi ilma trenni tegemata, soojendusel sõitsin :D Aga Mex nii hea hobune, et teadsin, et see pole probleem. Ferrara omanikuga eelnevalt rääkides, siis sain aru, et Ferrara veidike raske hüpata, pidi veidi vingerdama vms. Igatahes suhtusin asja skeptiliselt ja kõik tõkked tundusid NIIIIIII SUURED. Võtsime Anni Mägi trenni koos Feya ja Liisuga ja Anni küsis, et kuidas meil nagu distantsi nägemisega on. Ma sain vastata, et ma näen jube hästi distantsi- ma alati näen, kui pekki läheb :D

Kui hüppama hakkasime ja esimesed tõkked ära olime hüpanud, siis nagu tõkked hakkasid tunduma juba normaalsema suurusega. Esimesele ristile nagu veidike puterdasin, edasi hakkas paremini minema. Varsti hakkasid tõkked tõusma ja siis ma hakkasin juba vinguma, et okouuuu, liiga kõrged. Anni ütles, et ah 80cm, Janely rikkus kõik ilusa ära ja karjus, äh need ju meeter :D Oh well. Aga pull oli see, et hobune hüppas mega mega mega hästi. Nagu tõesti, vaatas ise endale sammu, oli väga kindel (süsteemi vahel ühe korra lasin mööda, ta lihtsalt ei saanud ise aru, edasi oli tiptop), suhteliselt lihtne sõita ja pöörata, ka pisikestes pööretes. Ma muidugi rallisin ja tegin väikseid pöördeid, Mexist sisse jäänud harjumus vist. Treener ka ütles, et mis sa sõidad kiirusparkuuri siin või :D Hüppasime rada ja kõik tõkked oli 90-100cm. Terve trenni jooksul juhtus siis üks maha ajamine ja 1 möödasõit, mõlemad minu süül. Enamus aega hobune vedas mind tõketest üle ja lihtsalt hüppas nagu ta teeks seda iga päev. Hea lihtne on sõita, kui hobune ise TAHAB hüpata, et ei ole nii, et pean hambad ristis teda tõkke poole sundima. Enda kiituseks sain, et reageerin suhteliselt hästi ennem tõket, kas vaja edasi sõita või tagasi hoida, kanda pean hüpetel ainult all hoidma rohkem ja mitte liiga vara kehaga kaasa minema. Igatahes WOW FERRARA! No ikka täitsa vahva väike hobuseplika! Ta meeldib mulle iga päevaga üha rohkem, ma olin tõesti üllatunud kui suure hingega väike hobu ta on. Ilmselt läks trenni eesmärk igatahes täide- to have fun and be happy, sest ta ei lükanud end trenni jooksul kordagi krampi (otseselt ma muidugi mingeid koolisõidu elemente ei nõudnud ka).

Homme hommikul läheme uuesti, sedapuhku kell 9.00 trenn, täna oli 8.30. Hüppame veel veidike ja mõnuleme.

Nädalalõpus on aga võistlused ja ma tegelikult polekski hüppama hakanud, aga ma lähen parkuuri ka võistlustel sõitma. Seal on trakeeni karikasari ja why not proovida, 80-90cm pole ehk suureks probleemiks. Pühapäeval koolisõit ja sõidan Ferraraga A'd ja L'i. Feya, Platinsi ja Lotusega A'd.

Eks siis näis, kuidas läheb. :)

Kaliber elab endiselt mõnusalt karjas koos Wrigo ja Platinsiga. Tundub olevat häppi :)

Thursday, May 19, 2016

Hooaeg on alanud!

Alates 1. maist on meie 2 noor ja üks "vanur" olnud 24/7 karjamaal. Kuna pikalt oli külm, siis mingit korraliku rohtu sinna ka ei kasvanud. Seega päris kiirelt sai ikka söök otsa ja viimased paar päeva tundusid nad ikka väga nälgas olevat. Mis mul siis muud üle jäi, ehitasin ihuüksi neile suure ja uue kopli. Puuke korjasin üles meeletult,võsa pidin ka oksakääridega ajama nagu pöörane, päev läks aega aga asja sai- poisid said korralikule heinamaale.Lisaks oli Kallul eile sünnipäev ja ta sai tervelt ühe aastaseks! PAlju õnne! :)



Eelmine nädalavahetus käisime võistlemas Sassi Talus- kaasas olid Ferrara ja Feya. Ferrara sõitis ST2 71.4% ja I koht, ABC2 68.4% ja samuti I koht. Ma tegin ise apsakaid ja pisut läbimõtlemata sõit, aga Ferrara on nii vahva liikumisega, et aitas mind oma andekusega välja. 


Feyas oli väga üllatunud. Ta oli rahulik ja päris meeldiv sõita. Skeemi ajal, kui üksi maneeži jäi siis hakkas eest suulist logistama palju ja oli rahutu. Sellegipoolest väga mõistlik ja rahulik, karstin midagi väga hullu. Tulemuseks 65% ja V koht, Elisabethiga 63% ja 7s.

Seoses võistlustega, siis neid on nüüd ikka tulemas päris palju.

14.05 Sassi Talu KS
28.05 Tori TS
28.05 Liivaku KS
29.05 Tori KS
31.05 Dina trenn Valgeranna Tallis
04.06 Särevere KS
05.06 Särevere TS
11.06 L-Virumaa KS
ja ilmselt lisandub juunikuus veel juurde, just TS võistlusi. 28 on kaks võistlus, hommikul Toris, õhtul Liivakul. Kusagile tuleb mahutada veel ka tripp Hollandisse.

Täna siis sõitsin Ferrarat. Ta on paremast jalast sõites suhteliselt selline teistmoodi. Kipub täiega tagumikku sisse viima. Teistpidi vastupidi, tegumik väljas ja tahab jalgu vahetada. Olen siin pikemat aega vaeva näinud kontratega. Ühte pidi saab enamvähem sõidetud, aga vasakust jalast kontra nui neljaks- vahetab jalad.. Ja mitte üldse halvastyi, lausa ideaalselt, aga ainuke jama on selles, et ta ei peaks neid jalgu vahetama :D Tahaksin Liivakul sõita üht L skeemi, kus on poolringid kontras. See on Ferrara jaoks suhteliselt keeruline, sest ta tahaks kohe jalad vahetada. Täna siis sõitsin kontra ringe, paremast jalast kontra on väga hea (sõidad siis vasakule poole), vasakust aga jamps. Ikka 10min jamasin. Tõstan vasakust jalast, hakkan ringile minema ja KOHE vahetab jalad. ma võtan kohe sammule, tõstan uuesti, pakub 100000x paremat jalga, ei lase läbi ja nõuan muudkui vasakut. Lõpuks sai pihta, et peab ringil tõusma vasakut, kuid ikka vahetab. Lõpuks, läbi ussiurruaugu, hobune igatpidi kõver vasakule sain terve ringi sõidetud kontrat- juhuu :D Kiitsin ja lõpetasin kiirelt ära.
Alustasin igatahes sammus traversi ja õlad sees harjutustega. Alles hiljuti ei saanud ta üldse nendele pihta, nüüd juba enamvähem hakkab tulema. Traavis endiselt ei. Galopis saab juba õlad sisse võtta ja kohati ei lendagi tagumik enam väga hullult sisse. See video, mis lisasin, seal ka hästi näha kui paremast jalast galopile tõstan kuidas hobune automaatselt tagumiku sisse viskab. Tegin veel mõned sääre eest ära ja mõned keskmised galopis ja traavis. Galopi keskmistega on see, et väga ei saa teda üle pushida ja liiga äkiliselt tagasi võtta (ta tuleb muidu ülihästi tagasi istmiku peale), sest muidu läheb tasakaalust välja ja vahetab kohe jalad. Naljakas oli see, et ma siin ulgusin Rekordit müües, et kust ma nüüd endale leian selleks hooajaks sama vinge hobuse, et see pole ju võimalik. Aga näed, Ferrara on vaat et isegi vingem! Väga happy selle uhke ratsu üle :)


Ei taha ka muidugi ette rutata asjadest, aga järgmiseks nädalaks peaks jõudma ka uus hobune meile ja täitsa võimalik, et Metsaküla Tall läheb nelja hobusega Torisse võistlema :)

Sunday, April 24, 2016

Nathalie Horse Care tooted

Reedel oli selline tore päev, kui minu aiföön tegi taskus piikspiiks ja koodi ratsakindaga lahti muukides avastasin, et Nathalie Horse Care Baltic on minule saatnud pakikese Kaubamajaka Smartposti.


Pakis oli kolm erinevat vahendit:

Nathalie Horse Care Easy Mane 'n' Tail Gel
Nathalie Horse Care Easy Mane n’ Tail Spray
Nathalie Horse Care Easy Mane 'n' Hoof Oil



Nathalie Horse Care asjadega tegin esmakordselt tutvust Tallinn International Horse Showl 2015 aasta oktoobris. Vahendid jäid kohe meelde oma väga glamuurse ja ilusa välimuse poolest ning tõmbasid end lähemalt uurima. Lisaks oli antud boksis ka päris hobuse saba, kus peal oli kasutatud sabageeli ja vist ka spreid ja ma ikka oma viis minutit näperdasin seda saba, sest see oli niiiiii pehme ja siidine. Tol hetkel võisin juba öelda, et I'm sold. Aga ometigi ühetegi toodet ma ei ostnud, sest tulin parasjagu puhkamast ja ostsin Kaliberi, seega olin ma tol ajal suhteliselt suur rott ja kooner.

Tänu armsale Nathalie Horse Care'ga tegelevale Karinile sain aga võimaluse neid kole toodet proovida ja öelda, kuidas meeldib. Pean ütlema, et meeldisid küll, vähemasti need 2 toodet, mida kasutada sain.

Esimesena proovisin kabjaõli. Kui ma selle pudeli avasin, siis mul tuli kohe lapsepõlv meelde, kui kästi kalamaksaõli süüa. Vot kus lops, nüüd kui asja uurisin tuleb välja, et antud kabjaõli on 100% lõheõli. Ma ei ole kunagi eriti olnud "õli" inimene, pigem määrin ikka rasva peale ja valmis. Aga antud toode pani mind 100% ümber mõtlema, sest see on parim õli, mida kapjadel kasutanud olen. Alguses tundus, et jätad kabjad liiga läikivaks ja selliseks ebareaalseks, aga suhteliselt kiirelt kadus see võltsläige mis asendus terve ja ilusa kabjaläikega. 

1. pilt: ennem
2. pilt: vahetult peale peale panekut
3.pilt: umbes tunnike hiljem

Hobuse kapjadel olin eelnevalt kasutanud kabjarasva, Effoli kabjarasva. Huvitav lugu ka selle juures on see, et peale pikka võistluspäeva liivaplatsil ei olnud kabjad üldse enda läikivust kaotanud. Tõmbasin lapiga imevähese tolmu maha ja voilaa, nagu uued. Ilmselt on ka veidke sellist mustust tõrjuva toimega, ma eeldan. Lisaks niisutas ja tõesti, kabjad nägid nii palju paremad välja kui enne.

Teisena proovisin saba-laka spreyd. Võrreldes kabjaõliga on selle spray lõhn ikka suurepäraselt meeldiv ja mõnus. Pudel ise on mõnus, alumiiniumist ja maha kukkudes ei lähe katki vähemalt. Peale lastes oli terve tall megamõnusat lõhna täis, kuid sprei ise oli veidike niiske. Ühelt poolt on see hea, niisutades ka saba, kuid mina olen harjunud kohe alustama kammimisega, seega pidin seekord minutikese ootama ja laskma asjal mõjuda. Samas, selle minuti jooksul saab ka hobust puhastada. Saba oli lihtne ja mõnus kammida ja tõesti, see lõhn! Nii hea lõhnaga spreyd pole mina ennem kasutanud. Saba oli ka veel järgmisel päeval täiesti selline, nagu just kammitud-spreitatud.

1. pilt: enne
2. pilt: pärast

Saba ise jäi mõnus ja said sõrmedega sama lihtsalt läbi mängida nagu oma enda juustega. Mõnus vahend!

Ainuke vahend, mis jäi mul kasutamata oli see geel. Seda ma oleks soovinud proovida enim, sest mäletan seda Horse Show aegset musta saba, mis Nathalie Horse Care boksis seisis. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks saba eelnevalt pesta, siis määrida sisse geel ja lasta sabal ära kuivada. Meil kahjuks nii palju aega ennem võistlusi ei olnud, kui katsun selle lähipäevil kohe ära proovida. 

Üldjoontes, ma sain nende kahe tootega väga rahule, eriti aga kabjaõliga. Ma ei usu, et ma tahan niipea ühtegi muud kabjahooldus toodet kasutada ning vana Effol läheb samuti kusagile mujale paremaid päevi ootama. Edaspidi tahaksin ka teisigi NHC tooteid kasutada, eriti just nahahooldustooteid. Mina jäin rahul ja soovitan!

Saturday, April 16, 2016

Metsaküla Talli kevad

Vahepeal oleme suutnud tallielu päris käima lükata. Inimesi ja hobuseid ikka liigub. Vahepeal On juurde tulnud 2 uut hobust- Obora's Gracia ja Platins, eile lahkus meie juurest aga uute omanike juurde Rootsi meie imeilus Rekord. Kahju on küll, aga that's life.

Meil oli Rekordi auks fotoshoot teisipäeval, varsti loodetavasti saan teiega kõiki pilte jagada, hetkel on ainult 1 fotograafi pilt ja mõned meie enda tehtud telefonidega. Natuke aimu saate ikka :)







autor viimasel pildil Kristhel Vaht

Selline tore uudis on ka, et me ostame Kaliberi ema ära. Ta nimi on Vienna, on 2002 aastal sündinud mustjaskõrb KWPN mära Olivi'st (Jazz). Emaisa on Havidoff ja emaemaisa Belisar. Igavesti vahva tegelane. Täna toimus ka tema seemendamine Hollandis, niiet pöidlad pihku, et tiineks jääks. Kaliberile sünnib täisvend/õde, sest otsustasime Totilase asemel Toto Jr. kasutada. Totilase paaritus on nüüd küll megaodav, kuid usun, et müügimõttes on parem kasutada täkku, kes on parasjagu "in the picture". Natuke läheb aega, aga varsti saame uuele suksule järele sõita :)


Feyat olen vahepeal putitanud ka. Lõpetasime kaera söötmise, lasime hambad üle viilida (mis olid J-U-B-E teravad) ja ühtäkki hakkas täitsa normaalne hobune välja tulema. Kui ma alustasin ja midagi nõudsin, siis tahtis ainult tagajalgadel käia, üldse ei austa ega kuula enda ratsanikku, ei käe kõrval ega ratsa. Oleme igatahes asja sinnamaale saanud, et täna sõitis Elisabeth temaga ratsastustrennis täiesti viisakalt. Lisan video ka, aga no progress on olnud ikka meeletu, sest alguses ta jooksis lihtsalt pea taevas ja karjus ja vahtis ainult. Nüüd juba keskendub ratsanikule. Tubli, täitsa arenemisvõimeline. Kui ta nüüd lõpetaks ainult mu bokside söömise ka ära..



Wrigolettoga oleme saanud headeks sõpradeks. Temaga oli ju alguses ikka väga raske, ei lubanud ta end puudutada ega päitseid pähe panna. Tänaseks päevaks saan vähemasti teda igaltpoolt puhastada, tema kõrvu, nägu, suud ja jalgu katsuda. Isegi 2 esimest jalga saan üles võtta ja ära puhastada. Tal on nii jubedad kabjad hetkel, väga pikad ja pindmine lõhe ka sees. Aga pole siiani olnud mõtet seppa kutsuda kui ta end jala katsumise peale pikali viskas :D Nüüd nädal- poolteist olen saanud esijalgu üles võtta. Tagajalgadega on veel pisut probleeme. Õnneks paar nädalat kuni kuu kannatab veel, siis saab sepp ilusasti poisi ära värkida. Aga väga sõbralik on ta vähemalt. Tahab pai saada ja käitub viisakalt, juurde on ka võtnud palju. Millalgi tahan enne/pärast pildid ka teha. 



Paar videot temast linkidel:




Kaliber poiss. No vot tema on mul on nummi laps. Täitsa uskumatu, kui tark ja armas üks hobune olla võib. Ma räägin, Feya on 7 aastane ja kohati 1 aastase tasemel käitumise poolest, Kaliber peaaegu ühe aastane ja käitumiselt nagu 7 aastane. Eriti armas on olnud siis, kui ta iseseisvalt koplis kadunud päitseid üles otsib ja neid tagasi minule toob :D Ma ei valeta! Üks päev läksin koplisse, Kaliber jalutas mulle vastu- endal päitsed suus rippumas. Kohe järgmine päev vaatasin, et krt, Wrigol päitsed kadunud ja koplist üles ka ei leidnud. Lõin käega. Hiljem vaatas, et kõik hobused pikali maas ja magavad, läksin tegin pilte. Kaliber tõusis püsti, haaras enda kõrvalt Wrigoletto päitsed ja tõi minu kätte :D Saate aru, no ta on nii chill varss :D Ma panen tõestuseks pildid ja video ka! :D

sorry nõmeda keele pärast, saatsin video Kaliberi kasvatajale.


Ja hea semu on Maribelile ka, Mannu saab tema talutamisega täielikult hakkama. 



Hullult palju magavad kõik hobused siin. Tihti peale koplis kõik siruli ja peesitavad päikese käes, ju siis tunnevad end turvaliselt. Teine hetk mängivad kõik ja perutavad ringi. 











Aga okei, aitab selleks korraks. Tahaks tihedamini kirjutada küll, aga tavaliselt pole aega ja kui on, siis ei viitsi :D
Tsau!

Thursday, March 24, 2016

Iluvõimleja Kaliber DP

Ma tegelikult ei saa pihta, mis värk on sellega, et ma tallis bokse puhastan omaette, siis on mul 1000 ideed, millest oma blogis rääkida. Ja siis kui kunagi jõuan tuppa, siis

a) olen liiga väsinud, et üldse kirjutada

b) on ununenud millest kirjutada

c) lihtsalt ei viitsi kirjutada

Ma üritan end nüüd kokku võtta ja siis midagi asjalikku ka kirja panna.



Kui käisime esimest korda Rekordit proovimas, siis olin kindel, et tema galopp vajab enim tööd. Tegelikult eksisin rängalt. Traav on see, mis vajab tema puhul tööd, galoppi saab lihtsalt vajadusel veelgi suuremaks sõita. Ta on vasakust suunurgast päris kange ja suht palju tuleb "suulist logistada", et ta sealt end vähe järele annaks. Sääre eest astub jällegi ülikergelt samale suunurga poole, teisele poole ehk paremale not so much. Mõtlen küll endamisi, et "otse ja kõrvale" aga miskipärast lähen kas ainult otse või ainult kõrvale. Sellist kuldset keskteed sinna poole me veel otseselt leidnud ei ole :D Aga muus osas on Rekord ikka täielik mõmmibeebi, niiiii super väike musirull. Maribel ratsutab temaga peale minu trenni, nii armsalt hoiab teda. Super iseloomuga hobune.

Eile käisime Rekordi ja Feyaga Keskküla Talus hüppamas. Seal mõnus liivaplats ja tõkked ning uudishimu tappis, kuidas see Rekord ikka tegelikult hüppab. Alustasime Feyaga, tööd teha on päris palju, kuid tegelikult üsna tore loom. Mulle meeldib tema keha kompaktsus, kui kõik tööle saada, siis teda tundub olevat väga lihte pöörata/käänata ja kokku/lahku sõita. Põhivärk sellel hobusel on see, et teda tuleb lühemaks ja aktiivsemaks sõita, hetkel lihtsalt tahab pea laiali otsas kusagile poole lahmida. Sammu veits lühemaks ja tagaots rohkem tõukama, siis tekib hüpetel ka selline viisakas teravus. Hüppasid tegelikult päris arvestatavat kõrgust, 105 või 110cm kolmnurga all ja ilma.

Rekord. Ai, see hobune meeldib mulle järjest enam. No täitsa multitalent :D See vennike paugutas nii kuis jaksas, muudkui andis minna. Tema kohta pole mul ühtegi paha sõna, ta tegi kõik nii kuis vaja, Liisul vaja ainult istak paika saada.











Täna käisime suksudega maastikul. Mulle nii meeldivad siinsed maastikud. Mõnusad rajad, kui tahad käid "mägedes", nii super trenn hobustele. Mida ma olen täheldanud juba Rekordi juures on see, et hobune on platsil sõites lahti läinud. Ma lasen tal maastikul joosta pikka traavi, ning kui teda korraks pressin, siis lükkab ta sisse ikka selle õige pikenduse, mitte ei hakka lihtsalt kiirelt jooksma. Tempo jääb samas, aga sammu pikkus venib lihtsalt maksimaalseks. Ja sama toimib ka platsil, kui ikka lükkan keskmise traavi sisse, siis on ikka keskmine, mitte niisama kiirelt paterdamine. Ainuke, mille kallal tööd on vaja näha on siis see, et ta pea päris kahe esijala vahel ei oleks, sest maastikul ma sõidan pika ette/alla ratsmega enamus ajast. Platsil tuleb ju hobune tagasi kokku võtta ja pikenduste ajal tahaks ikka vajuda, aga küll see tulema hakkab, ma usun. 





Videos on vaid väike näide tõusudest, mul kahjuks sai telefonil aku tühjaks, reaalselt on siin lihtsalt niiiiii äge. Rannahooaja saime ka avatud, kuna käisime esimest korda jalgupidi meres.


Kahjuks on see "kõige õnnestunum" selfie, mis ma suutsin teha :D

Kui maastikul oli käidud, siis tahtis jooksis õues Maribel vastu nõudes, et tema Rekordiga ratsutada ei taha, temal on vaja poni! Maario vastas, et meil pole poni, et kas viime Rekordi talli kui sa ratsutada ei taha. Maribel selle peale ajas kähku kargu alla ja Rekordi selga :D Jalutas poisi maha ja oli täna esimest korda elus kordel iseseisvalt. Ta ikka tšigitt. 



Peale ratsutamist avastasin Kaliberi lõunauinakut tegemas koplis sooja liiva sees. Pilte tegin palju, kuid üles panen vaid mõned, aga ta oli ikka eriline akrobaat :D










Kaliber hommikul ennem õue minekut

Ja siis muidugi arvas Wrigoletto, et kui Kaliber ilusasti õues pikutab, siis tema kohus on ta üles peksta :D




Tekid on seljas Kaliberil seetõttu, et Kaliber on meil siin vahepeal haigeks jäänud. Pole õrna aimugi, et millest või miks, aga algas kõik rämeda nohuga ning sellele järgnes köhimine. Panin kohe küüslaugu kuuri peale ja nüüd on juba tagasi tõmmanud. Pühapäeval nägin esimest tatti, siis hakkas köhima ka. Õnneks palavikku ei ole, tont teab mis tal viga on. Õnneks on asi juba hulka parem kui nädala alguses, hobune rõõmus kuid puhkab palju. Õnneks joob vähemalt joob palju ja sööb ka suure isuga, loodan, et järgmise nädala alguses on juba enam-vähem terve, sest ma tõesti ei soovi teda nii noorelt kohe antibiootikumidega mürgitama hakata. Aga kui üle ei lähe, siis ega muud üle jää.



Ja tegelikult on nüüd nii, et mul kadus jälle mõttelõng ära. Sai vist päris palju ka kirja pandud. Pühapäev läheme Keskküla tallu treeningvõistlustele, Elisabeth saab harjutada hüppamist.

aga oki, kirjutamiseni! :)


Saturday, March 19, 2016

19.03.16

Hei! Ma olen jälle nii kaua eemal olnud, aga võtsin jälle oma blogi käsile. Tegelikult on olnud kiire. Tall on vahepeal peaaegu nagu valmis saanud (asendusboksid muidugi) ning 2 uut hobust on ka siin elamas. Täpselt nädal aega tagasi tõime Feya ja Rekordi siia. Feya on Fosfori järglane, Rekord on aga päris laheda põlvnemisega.


Need on meie tallis hobuste bokside peal olevad nimesildid. Ühelt maalt tahaks need tegelikult panna pildiraamide sisse, sellised vintage stiilis, aga ajavad asja ära. Ise disainisin, minu arust päris ilusad, vähemasti olen ise rahul. Söödakirstu said ka samasugused, aga söödaratsioonidega.


Üleeile käis Mika Kaliberi värkimas. Kiitis teda väga, et nii rahulik ja tore varss, et lust teda värkida, tegi isegi soodukat see tõttu :D Tõi näiteks, et mujal tallides värgitakse varssasid nii, et kiivrid ja turvised tuleb selga panna :D Igatahes Kaliber oli nagu vana mees. Kõik tip-top, kordagi ei siputanud ega midagi, nagu vana kogenenud hobune. Imelihtne :)


Samal päeval käisime Elisabethiga maastikul, kokku rändasime 17km tunni ja kümne minutiga. Keskmine kiirus oli 14.61km/h, tippkiirus oli 38km/h. Korra tõmbasime ikka sabad sirgu, hobused täiega nautisid. Siin on ikka jõhkralt ilusad metsarajad.




Rekordit käisime proovimas Vao Tallis ning ta oli väga fresh. Üsna raske sõita, kuid tundsin, et see on kergelt välja sõidetav ja seega otsustasime ta kaasa tuua Pärnumaale. Lepingud allkirjastatud ja peale laetud ta oligi. Siis läksime järele Feyale, kes on suhteliselt frigiidne mutt. Laadisime teda kokku 2 tundi ja 45 minutit. Pidime talle lõpuks koti pähe tõmbama, et treilerisse saada, sellepeale aga Rekord ehmatas ära ja hakkas laamendama, seega tagurdas Feya jälle välja ja pidime uuesti proovima. Räme susserdamine oli temaga. Lõpuks võtsime Rekordi eest, panime kotiga Feya peale, eemaldasime koti ja siis saime Rekordi alles sisse panna. Sõit möödus viperusteta ning hobused jõudsid tervelt koju, täitsa rahul olid kui sööma said hakata. Esmaspäeval käisin ise esimest korda üksinda Rekordiga maastikul, 2 tundi sõitsin seda "freshi" temast välja. Järgmine päev oli juba päris hea koolisõiduhobune :D 




Koolisõidusadula saime ka kätte. 



Oli täitsa paras Rekordile. Proovisõit nägi välja selline:


Ta tegelikult hakkab täitsa looma, hea galopiga on. Veitsa tööd ja võistlema. Proovisin traversit teha, sellepeale kukkus ühe tagajalaga siputama, ei tahtnud üldse  tagumikku sisse viia :D 

Tegelikult ma täna ei viitsigi väga rohkem kirjutada, katsun homme rohkem meelde tuletada. Vahepeal igasugu asju juhtunud, mis vajavad rääkimist, aga hetkel pean kahjuks lõpetama. Homme jälle :)