Wednesday, May 25, 2016

Et kõik ausalt ära rääkida..

Tahtsin hirmsasti minna Liivakule Fei World dressaget proovima. Ma olin suhteliselt kindel, et saan selleks ajaks Ferrara valmis. Sisuliselt ta peaaegu ongi valmis, ainult selle vahega, et eelmine trenn me läksime tülli ratsutades ja Ferrara on sõites tunduvamalt pinges kui muidu, eriti näitab ta seda sammus välja. Kui eile õhtune trenn oli paras košmaar ja õudusunenägu, siis otsustasin, et ei lähe Liivakule. Kõik sai alguse neidt nõmedatest kontra poolvoltidest ja ma reaalselt pushisin ise oma hobuse üle ja tegin treeningu tema jaoks ebameeldivaks. Ta andsis mulle tegelikult juba eelmine nädal vaikselt mõista, et ta ei ole veel valmis, aga kes siis ikka hobust ju kuulab. Igatahes, eilne trenn oli sellesmõttes OK, et ta tegi KÕIK mis talt palutud, aga mitmetes kohtades viskas end pingesse. Ta ei läinud üle ratsme ega midagi, aga seljast ja kuklast võttis kerge krambi sisse ja kukkus mind tassima. Olen õppinud teda nii palju tundma, et kui ta närvi läheb, siis ta lükkab enda tagumikku sisse ja hakkab jalgu vahetama, eriti galopis. Aga minu eesmärk ei ole rikkuda head hobust ega tekitada talle trennis ebameeldivaid emotsioone, seega lõpetasin ta pushimise ning jätame see nädal Liivaku ära. Toris sõidame ikka ja sõidame ka L. Seal on ka kontra, aga mitte need voldid ja ülejäänud värk on kukepea.

Terve selle nädala eesmärk on nüüd "have fun ja be happy". Täna otsustasime, et paneme hobud treikusse ja sõitsime Valgeranda HÜPPAMA :D Oh jeebus, ma kunagi olen näinud ühte videot Ferrarat hüppamas ja ta ei jätnud just kõige agarama hüppaja muljet. Lisaks hüppasin ju mina viimati suuremaid tõkkeid 2012a Tallinn International Horse Showl. Peale seda paar aastat ma ei hüpanud üldse ja nüüd eelmine aasta laenas Janely mulle enda Mexi ja temaga siis paarutasin madalaid tõkkeid võidu peale, muidugi ilma trenni tegemata, soojendusel sõitsin :D Aga Mex nii hea hobune, et teadsin, et see pole probleem. Ferrara omanikuga eelnevalt rääkides, siis sain aru, et Ferrara veidike raske hüpata, pidi veidi vingerdama vms. Igatahes suhtusin asja skeptiliselt ja kõik tõkked tundusid NIIIIIII SUURED. Võtsime Anni Mägi trenni koos Feya ja Liisuga ja Anni küsis, et kuidas meil nagu distantsi nägemisega on. Ma sain vastata, et ma näen jube hästi distantsi- ma alati näen, kui pekki läheb :D

Kui hüppama hakkasime ja esimesed tõkked ära olime hüpanud, siis nagu tõkked hakkasid tunduma juba normaalsema suurusega. Esimesele ristile nagu veidike puterdasin, edasi hakkas paremini minema. Varsti hakkasid tõkked tõusma ja siis ma hakkasin juba vinguma, et okouuuu, liiga kõrged. Anni ütles, et ah 80cm, Janely rikkus kõik ilusa ära ja karjus, äh need ju meeter :D Oh well. Aga pull oli see, et hobune hüppas mega mega mega hästi. Nagu tõesti, vaatas ise endale sammu, oli väga kindel (süsteemi vahel ühe korra lasin mööda, ta lihtsalt ei saanud ise aru, edasi oli tiptop), suhteliselt lihtne sõita ja pöörata, ka pisikestes pööretes. Ma muidugi rallisin ja tegin väikseid pöördeid, Mexist sisse jäänud harjumus vist. Treener ka ütles, et mis sa sõidad kiirusparkuuri siin või :D Hüppasime rada ja kõik tõkked oli 90-100cm. Terve trenni jooksul juhtus siis üks maha ajamine ja 1 möödasõit, mõlemad minu süül. Enamus aega hobune vedas mind tõketest üle ja lihtsalt hüppas nagu ta teeks seda iga päev. Hea lihtne on sõita, kui hobune ise TAHAB hüpata, et ei ole nii, et pean hambad ristis teda tõkke poole sundima. Enda kiituseks sain, et reageerin suhteliselt hästi ennem tõket, kas vaja edasi sõita või tagasi hoida, kanda pean hüpetel ainult all hoidma rohkem ja mitte liiga vara kehaga kaasa minema. Igatahes WOW FERRARA! No ikka täitsa vahva väike hobuseplika! Ta meeldib mulle iga päevaga üha rohkem, ma olin tõesti üllatunud kui suure hingega väike hobu ta on. Ilmselt läks trenni eesmärk igatahes täide- to have fun and be happy, sest ta ei lükanud end trenni jooksul kordagi krampi (otseselt ma muidugi mingeid koolisõidu elemente ei nõudnud ka).

Homme hommikul läheme uuesti, sedapuhku kell 9.00 trenn, täna oli 8.30. Hüppame veel veidike ja mõnuleme.

Nädalalõpus on aga võistlused ja ma tegelikult polekski hüppama hakanud, aga ma lähen parkuuri ka võistlustel sõitma. Seal on trakeeni karikasari ja why not proovida, 80-90cm pole ehk suureks probleemiks. Pühapäeval koolisõit ja sõidan Ferraraga A'd ja L'i. Feya, Platinsi ja Lotusega A'd.

Eks siis näis, kuidas läheb. :)

Kaliber elab endiselt mõnusalt karjas koos Wrigo ja Platinsiga. Tundub olevat häppi :)

No comments:

Post a Comment