Täna kolisime Kaliber DP ära uude talli. Ma olin täiesti kindel, et me ei saa teda peale või kui saame, siis alles peale seda kui ta mind ja tervet talli läbi tuuseldanud on. Esimene kord Hollandis laadides ta jooksis pikali mind, mu isa, põletas nööriga Maariole kaela peale õudse põletushaava, üle tunni laadidime teda. Käis ainult tagujalgades, hüppas kõrvale ja taha ja ei olnud üldse nõus peale minema. Lõpuks jõuga lükkasime ta sisse ja sinna pisikesse ubrikusse jäi ta tervelt 30 tunniks, ilma oma emata, kellest ta alles võõrutati, võõraste inimestega ja võõra poniga. Ma olin kindel, et me ei saa peale sellist traumat teda mingi valemiga treilerisse.
Aga võta näpust. Alla minutiga oli Kaliber treileris. Ei ühti raisatud närvi, ei sammugi kõrvale, ei sammugi taha, kõik sujus kergelt ja viiskalt. Allan ja Arts ühendasid oma käed, panid need Kaliberi tagumiku külge ja lükkasid ta ilusasti treilerisse. Treileris seisis ilusasti ja rahulikult, hakkas kohe rohtu ja heina nosima :)
Loodan, et see reis mõjus talle hästi. Sõit oli väga lühike, 10 minutit mööda sirget maanteed. Ehk mõistab, et kõik reisid siin ilmas ei kestagi kahte päeva. Küll ta varsti saab selgeks ka selle, et kui treileriga sõidab, siis iga kord kodu ei vahetugi ja alati tullakse koju tagasi.
Uues kohas oli ta loomulikult erutatud, kuid siiski väga mõistlik. Teisi hobuseid nähes muutus ta kohe rõõmsaks ja hirnus neile. Viisime ta alguses boksi, siis ringaeda (kordetamiseks mõeldud liivakas) ja seal hängis ta päris jupp aega kui asju lahti pakkisin. Kuna parasjagu kedagi tallis rohkem ei olnud ja pidin lapsele järele minema, siis ei julgenud teda üksinda veel terveks päevaks veel õue jätta, sest ta aegajalt justkui vihjas, et võiks üle tulla.
Aga võta näpust. Alla minutiga oli Kaliber treileris. Ei ühti raisatud närvi, ei sammugi kõrvale, ei sammugi taha, kõik sujus kergelt ja viiskalt. Allan ja Arts ühendasid oma käed, panid need Kaliberi tagumiku külge ja lükkasid ta ilusasti treilerisse. Treileris seisis ilusasti ja rahulikult, hakkas kohe rohtu ja heina nosima :)
Loodan, et see reis mõjus talle hästi. Sõit oli väga lühike, 10 minutit mööda sirget maanteed. Ehk mõistab, et kõik reisid siin ilmas ei kestagi kahte päeva. Küll ta varsti saab selgeks ka selle, et kui treileriga sõidab, siis iga kord kodu ei vahetugi ja alati tullakse koju tagasi.
Uues kohas oli ta loomulikult erutatud, kuid siiski väga mõistlik. Teisi hobuseid nähes muutus ta kohe rõõmsaks ja hirnus neile. Viisime ta alguses boksi, siis ringaeda (kordetamiseks mõeldud liivakas) ja seal hängis ta päris jupp aega kui asju lahti pakkisin. Kuna parasjagu kedagi tallis rohkem ei olnud ja pidin lapsele järele minema, siis ei julgenud teda üksinda veel terveks päevaks veel õue jätta, sest ta aegajalt justkui vihjas, et võiks üle tulla.
Ja ega ma kaua tallis ei olnudki. Paar pildikest veel.
Küsimus ka suurele ringile. Kas Kaliber hakkab värvi vahetama? Kuidagi jube tumedad karvad on kasvanud näo peale. Värvilised iseärasused vist.
No comments:
Post a Comment